10.09.13

12. Päev


Jerevan on G-klassi mersude, ilusate naiste, üürgavate autosireenide ja vilkuvate võmmivilkurite linn.

Kakerdasime poole ööni mööda kesklinna restorane, VIP-lounge ja kõrtse; võtsime napsu, sõime rahvustoite, jälgisime kohalikku ööelu, suhtlesime rahvaga jne...

Rahvustoitude osas selgus, et "Suki netu, sljuhi jest...".

Lõpuks tuligi selgitada poolvisuaalselt, et shashlõkiks soovime "muu-muu", mitte "mää-mää".

Arvestades Armeenia hindasid, võiks sinna surmani jääda.
Rikastel norrakatel, kes harjunud õlle eest maksama mingi 10+ EUR, saabuks see surm Jerevani 0,5 EUR õllehinnaga ilmselt ruttu.

Ja samamoodi on odav kõik muu, alates taksosõidust kuni tehnika, riiete, toitude ja veinini...

Kahju vaid, et üle piiri vaid 4 liitrit viia tohib... :(

Vahetult enne Armeenia-Gruusia piiri võttis meid rajalt jummala lakku täis ment, jagas kommi kõigile autosolijatele.

Piirile oli kiire, tahtsime tast lahti saada, ütlesime: "Vremja zolota!".
Vend vastas: "Net, vremja dengi!".

Lõpuks saime politseieskordi piiri poole, kenasti vilkuvate tulede saatel 150-se tunnikiirusega. Või noh...nii kiiresti kui kellegi auto lubas...

Ilmselt oli see üks selle sõidu eredamaid mälestusi võimuesindajatega seotult...

Gruusia piiri peal puistati autosid, aga saime kenasti üle ning ekspeditsioon jätkus Euraasia Liidu asemel Euroopas.

Koobaslinna minekul võtsime omaarust otsetee, mis viis üle põldude. Muda lendas, autod lasid igaüks oma rada ja nii palju kilomeetreid.

Lõpuks jõudsime masinatega, mis mudakihi alt vaevu eristatavad (kusjuures päeval Jerevanis pesime masinad veel üle) mäeservale.
Ees oli meeletu kuristik ning kilomeetrite kaugusel teisel nõlval paistsid koobaslinna sissepääsud.

Kui tavaturistid lähenevad samale kohale teisest suunast mööda laudsiledat asfalti, siis meie alustasime laskumist püstloodsest kaljuseinast piki lagunenud ja piireteta kitserada, mida sama koobaslinna elanikud sajandeid tagasi kasutasid.
Praegu nägime sel teel peamiselt vertikaalsuunas liikuvaid küüntega lehmasid.

See oli parajalt närvekõditav laskumine, mille käigus kogeti arvukalt uusi elamusi kui autorattad peaaegu kuristiku serval kõikusid.
Ühel hetkel saadi ka uhkust tunda - ei ole just eriti palju hetki kui eestlased mägiteel dzhigitist mööda sõita saavad.

Kui lõpuks koobaslinna jalamil hirmuhigi otsa eest pühkisime, saabus aeg jalgsi mäest tõusu higiks.

Koobaslinnas kogetut kirjeldada on keeruline.
13. sajandil kaljuseina rajatud linnas oli sadu koopaid ja tunneleid, ühte koopasse ehitatud kirik, osa käike valgustatud, osa mitte.
Takkatippu on koobastiku ühes osas veel klooster, mille mungad ehmatasid meid hämarusest välja ilmudes.
Viimased ekspeditsioonilised jäid koobaslinnast lahkudes suisa öö peale ning laskusid taskulampide valgel mööda mäenõlva.

Järgnes öine ralli mägteedel, et ikka enne hommikut Batumi jõuda.
Teeäärsetes külades kukkusid mentidel kohvitassid käest, kui pimedusest järsku kolm hiigelsuurt maasturit ilmusid ning sama kiirelt ka kadusid. Ringteedest lasime otse üle, sest GPS näitas nii.
Karusell ja ameerika mäed korraga, sedasi saab toda öist sõitu kirjeldada.

Äsja mäenõlval puude vahele kokku kägardunud Mercedese nägemine mõjus paljudele kiirust alandavalt...seda umbes kaheks kilomeetriks...

Pimedas kaljuserval sõites:
- Isegi ei tea, mis siin kõrval olla võib...
- Tahad teada?
- Eiiiiiii...!!!

Juba ainuüksi nende mägiteede pärast tuleb järgmise aasta suvel uus Gruusia trip ette võtta... :P

Otsetee Batumisse...isegi paberkaardil seda polnud...see oli hullem kui Kontide Tee Magadani.

Mingil hetkel, in the middle of bearass, pani mingi punt tee kõrval künkaharjal pidu, samal ajal kui tee ääres tassisid teised kirstu autole. Nojah......

Müstiline tee igal juhul, tunni ajaga läbisime 18 km, ümberringi pimedus, vahepeal mõned hüljatud või uinunud külad, siis taas kottpimedus.

Purupurjus vennad, kes järjekordse metsapeatuse ajal me juures peatusid Ladaga: "President siin teel ei sõida!".
Tahtsid meie delegatsiooni presidendil kätt suruda.
Loome Gruusias uut mainet eestlastele...

Lõpuks, kella 3 paiku öösel asusime kuurortlinnas Batumis endile ööbimispaika otsima, et välja puhata järgnevaks päevaks ning lõbusa ööeluga ööks...


...

Marko "Kirjanik" Kaldur

Ekspeditsiooni KAUKAASIA 2013 kroonik
www.kaukaasia2013.blogspot.com

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar